Maslow inimvajaduste hierarhia valguses olen õnnelik inimene.

Selle kohaselt on inimvajaduste hierarhia järgmine:

Alustan madalametst vajadustest, suundun kõrgemateni.

 1. Füsioloogilised vajadused. Vee, toidu ja unevajadus. 

2. Turvalisusvajadus. Vajadus olla kaitstud.

3.  Armastus- ja kuuluvusevajadus. See on vajadus kuuluda enda jaoks mingisse olulisse rühmaja tunda, et sinust hoolitakse.

4. Tunnustusvajadus. Vajadus teiste poolt väljendatava tunnustuse järele tunnustatud.

5. Eneseteostusvajadus. Vajadus saavutada kõik see, milleks inimesel jätkub võimeid, oskusi ja teadmisi.

Oma elule tagasi vaadates pean nentima, et pole ma pidanud kõrgemate vajaduste saavutamiseks pidanud ka madalamaid vajadusi rahuldamata jätma. 

Praeguses eluetapis on mu peamiseks eesmärgiks- elada võimalikult stressivaba elu. See polegi nii lihtne...

Mis siis selleks vaja on?

2 PÕHIREEGLIT ISEENDALE:

1. 

Püüan tegelda peamiselt sellega, mis mulle tõeliselt meeldib. 

2.

Püüan suhelda vaid meeldivate inimestega.

 

Käin külas vaid siis, kui see mulle meeldib ja võtan vastu vaid neid külalisi, kellega ise end mõnusalt tunnen. Püüan mitte teha seda, mis on mind terve elu saatnud- võõraste inimeste murede enda kanda võtmine. Aitan. Sageli ja paljusid. Ent olen hakanud seadma piire, mil abivajaja hakkab mind kasutama oma mina laiendina. See on meeletult tüütu ja energiast tühjakspumav. Kahjuks on inimestel kalduvus solvuda, kui nad enam teise energiat kuritarvitada ei saa. Nad tajuvad klammerdumise tõrjumist reetmisena. Oma egoismi tembeldatekse sellisel juhul, primitiivne psühholoogiline enesekaitse, minu egoismiks. Kahju küll...aga enda arvelt ei saa lõpmatuseni kedagi aja ja energiaga toita.

Olen olemas, veel. Nagu teiegi, lugejad. Selles hetkes aja igavikkulises.

Aga  on inimesi, kes on surematud.Sellest ka kodulehe teemade valik...