PAUL GAUGUIN                                      

       1848 - 1903

 


 

Paul GauguinEugène Henri Paul Gauguin

 

 

 

Born: 7-Jun-1848
Birthplace: Paris, France 

 

Died: 8-May-1903Location of death: Atuona, Hiva Oa, Marquesas Island, French Polynesia
Cause of death: Heart Failure

Gender: Male
Race or Ethnicity: White
Sexual orientation: Straight
Occupation:
Painter

 

Nationality: France
Executive summary: French post-impressionist painter

 

Father: Clovis Gauguin (editor)
Mother: Aline Marie Chazal
Sister: Mari
Wife: Mette Sophie Gad (b. 1850, m. 1873, d. 1920, five children)
Son: Emile (b. 1874)
Daughter: Aline (b. 1877, d. 1897)
Son: Clovis (b. 1879, d. 1900)
Son: Jean René (b. 1881, d. 1961)
Son: Pola (b. 1883, d. 1961)
Mistress: Juliette Huais (model, one daughter)
Daughter: Germaine Chardon (artist, b. 13-Aug-1891, with Huais)
Mistress: Pau'ura (Tahitian, one son)
Son: Emile (b. 1899, with Pau'ura)
Mistress: Mari-Rose (Tahitian, one daughter)
Daughter: (b. 14-Sep-1902, with Mari-Rose)
Girlfriend: Annah the Javanese (b. circa 1880, left him in 1894)

 

    Suicide Attempt 1897
    Risk Factors:
Alcoholism, Syphilis

 

Is the subject of books:
La Vie de Gauguin, 1961, BY: Henri Perruchot
Paul Gauguin: His Life and Art, 1965, BY: A. Kantor-Gukovskaya

 

Eugène Henri Paul Gauguin (7. juuni 1848 Pariis – 9. mai 1903)
oli üks tuntumaid prantsuse postimpressionistlikke maalikunstnikke.

 


Biograafia ja areng kunstnikuna

Paul Gauguin sündis Pariisis. Tema ema oli Peruu päritolu, isa prantsuse ajakirjanik. Oma varajase lapsepõlve veetis ta Peruus, kus ta muuhulgas tutvus Peruu ja Hispaania keraamikaga. Hariduse sai Paul Gauguin Orléansis. Pärast kooli tegeles ta kuus aastat merekaubandusega, reisides paljudes maades. Hiljem teenis ta Prantsuse mereväes. 1870. aastal naasis ta Prantsusmaale ning asus tööle börsimaaklerina. Tema hobiks oli ka kunstiteoste kollektsioneerimine.
1875. aastal kohtus ta prantsuse impressionistliku maalikunstniku Camille Pissarroga, kellega ta hakkas nädalavahetustel maalima. Ehkki algul oli ta maalikunstis niiöelda diledant, arenes ta väga kiiresti. 1880-ndate aastate alguses oli Gauguini maalikunst valdavalt impressionistliku kallakuga.
Aastail 1882–1888 esines ta oma töödega mitmetel impressionistide näitustel.
1884. aastal kolis Gauguin oma perega Kopenhaagenisse, kus tema ärikarjäär ei olnud edukas.
Aasta hiljem siirdus ta tagasi Prantsusmaale, üritades täielikult pühenduda maalimisele.
Arles'is töötas ta üheksa nädalat koos Vincent van Goghiga. See maalimise periood tõi Gauguinile kaasa sügava depressiooni: ta üritas korra isegi endalt elu võtta. Talle näis, et impressionism ei paku talle enam midagi uut ning tal tekkis sügav sümpaatia hoopis Aafrika ja Aasia kunsti vastu, mis sisaldas müstilist sümbolismi ja unikaalset elujõulisust.
Veidi aega hiljem, 1888. aastal, kutsuti ta Belgia kunstiühingu Les XX poolt näitusele, kus muu hulgas tutvustati ka eksootiliste maade kunsti ja skulptuuri. Gauguinile jättis sügava mulje rahvalähedane maalikunst ja Jaapani puulõiked. See ajendas tal hakata tegelema 1880ndate lõpul cloissonisme’iga.
Ta tutvus mitmete prantsuse sümbolistlike kunstnikega (kes viljelesid ka cloissonisme’i) ning jätkas oma maalimistegevust Bretagne`i poolsaare rannakülades, kus oli veel säilunud Gauguinile nii meeldivat vanemaaegset kultuuri, kus oli säilinud vanamoodne kombestik ja kultuur.
Bretagne's loobus ta impressionismist, taodeldes lihtsamat laadi. Siin moodustas ja juhtis ta Pont-Aven'i kunstnikeringi, kuhu kuulusid muu hulgas Paul Sérusier ja Émile Bernard.
1891. aastal kimbutasid Gauguini suured võlad, samuti olid tema suhted oma naisega ja naise sugulastega muutunud külmaks, ning vajaka jäi ka kunstniku üldisest tunnustamisest. Ta otsustas hüljata Euroopa kultuuri ja tsivilisatsiooni lõplikult. Gauguin purjetas Lõuna-Ameerika suunas, jõudes Martinque'i saarele, kus veetis mõned päevad. Lühikest aega töötas ka Panama kanali ehitusel ning siis maabus Vaikses ookeanis asuvasse Prantsuse Polüneesia saarele, Tahitile. Siin jätkas ta oma maalimist.
Aastal 1893 otsustas ta oma originaalseid taieseid esitleda Pariisis erinäitusel. See oli üks väheseid kordi, kus ta kodumaad külastas. Tema näitus oli väga edukas.
Aastal 1897 otsustas ta siirduda lähedalasuvatesse Markiisaartele (Prantsuse Polüneesia). 1903. aastal mõisteti talle 3 kuud vanglakaristust ja 500 franki trahvi tahiitilaste “ässitamise” eest kohaliku kuberneri vastu. Karistust ta aga kanda ei saanud, kuna suri kolm päeva peale selle määramist. Ta oli muserdatud priiskavast elulaadist ja alkoholist.
Paul Gauguin on maetud Hiva Oa kalmistule (Prantsuse Polüneesia).

Looming

Maalikunstiga hakkas ta tegelema alles 1875. aastal, olles 38-aastane, Camille Pissarro juhendamisel. Tema maalimistehnika areng oli äärmiselt kiire ning juba 1880ndate esimesel poolel valmisid tema esimesed tõsisemad impressionistlikku laadi teosed. Gauguini impressionistliku stiili viljelus kestis aastani 1888, mil ta tüdines žanrist lõplikult – teda häiris eelkõige impressionismi omanäolisuse puudumine.

1880ndate lõpuaastail eksperimenteeris ta cloisonnisme`iga, milelle on iseloomulik selged tugevad kontuurid (sageli tumedad). Cloissonnisme'i üheks ehedaimaks näiteks on "Kollane Kristus", mis valmis Gauguini käe all 1889. aastal.

Gauguini loomingus on valdav stiliseeriv tendents ja dekoratiivsus. Tema käsitlusviis on pinnaline, toonitades tugevasti kontuure; joon on ilmekas, nurgeline ja jõuline.Gauguini tööde tähtsaimaks võluks on värvid, mis on muinasjutuliselt kõlavad, kirjud, eksalteeritud; töödes domineerivad tugevad kontrastid ja dissonantsid; hilisemas loomingus ka eksootiliselt vürtsitatud nüanssid. Gauguini peaeesmärgiks oli see, et maalid lummaks vaatajaid üksnes dekoratiivse – lopsakate ja kõlavate värviühendustega – külje pealt, süüvimata maaliteoste ideelisse poolde. Maalides valitseb harmooniline kompositsioon ning taotletud on mitmesuguste sümbolite eksistentsi, mis eriti tugevalt avalduvad tema hilises loomingus; mitmed kriitikud on teda isegi sümbolistiks tembeldanud

Kunstniku maalid, mis valmisid Prantsuse Polüneesia saartel on üldjoontes sarnased Gauguini varasema kunstiloominguga. Ehkki siin on ta püüdnud kaasaegse maalikunsti jooni ühendada Polüneesia saarte rahvakunsti naiivselt siira elutunde ja dekoratiivsusega. Sageli kujutas ta tsivilisatsioonist puutumata looduslapsi eksootilise looduse keskel. Tahiitil tehtud maaliteosed ei ole omapärased mitte ainult maalikunstis, vaid ka Gauguini äge protest Prantsuse kolonialismi vastu Okeaanias.

Paul Gauguin on peale maalide teinud ka mitmesuguseid skulptuuritöid ja puunikerdusi.

Eelkõige on Gauguini kunsti seostatud 19. sajandi lõpu sümbolismi ja juugendstiiliga, kuid tema innovaatilisus ja isikupära on tugevasti mõjutanud ka mitmete 20. sajandi alguse kunstižanre. Siinkohal võiks eriti mainida monumentaalse stilisatsiooniga dekoratiivkunsti ja puhta värvi vallandumist 20. sajandi kunstis.

Kunstnik kirjutas oma elust ka autobiograafilise teose "Noa-Noa"- 1893.a.

    * 1888 „Nägemus peale jutlust“
    * 1888 „Nägemus pärast jutlust ehk Jaakobi võitlus ingliga“
    * 1888 „Arles’i kohvik“
    * 1889 „Tere, härra Gauguin“
    * 1889 „Undiin“
    * 1889 „Kollane Kristus"“
    * 1892 „Kaks naist Tahitilt“
    * 1893 „Autoportee paletiga“
    * 1896 „Kuninga naine“
    * 1899 „Naine lilledega“
    * 1892 „Oled Sa armukade? “
    * 1891 „Vestlus“
    * 1892 „Surnute vaim on valvel“

Pärand

Gauguini tööd muutusid eriti populaarseks peale tema surma. Suur osa tema töid koondus Vene kunstikollektsionääri Sergei Šukini kätte. Suurt osa tema olulisimaid töid on eksponeeritud Puškini muuseumis ja Ermitaažis.

Gauguini töid saab väga harva osta oksjonitelt, nende hinnaks võib olla ligi 40 miljonit Ameerika dollarit.

Markiisisaartel, kus kunstnik veetis oma viimased eluaastad, on avatud ka Paul Gauguini Kultuurikeskus.

Gauguini elust inspireerituna valmis ka William Somerset Maughami romaan "Kuu ja kuuepenniline".

Allikad:

http://et.wikipedia.org/wiki/Paul_Gauguin

http://de.wikipedia.org/wiki/Paul_Gauguin

http://en.wikipedia.org/wiki/Paul_Gauguin

http://smallbay.ru/gauguin.html

http://www.wm-painting.ru/MasterPieces/p19_sectionid/24