William Blake

      1757 - 1827Phillips, William Blake

 

William Blake

1807, Oil on canvas

69 x 89 cm

National Portrait Gallery, London

Born: 28-Nov-1757
Birthplace: London, England
Died: 12-Aug-1827
Location of death: 
London, England
Cause of death: unspecified

Remains: Buried, Unmarked grave, Bunhill Fields, London, England
Gender: Male
Race or Ethnicity: White
Sexual orientation: Straight
Occupation: Poet, Artist  

Nationality: England
Executive summary: English romantic poet and artist

Father: James Blake
Wife: Catherine Boucher (m. 18-Aug-1782)

University: Royal Academy
Treason acquitted
Risk Factors: Depression

Author of books:
Poetical Sketchs (1783, poetry)

Songs of Innocence (1789, poetry)
The Book of Thel (1789, poetry)
The French Revolution (1791)

The Marriage of Heaven and Hell (1793, poetry)-
"Taeva ja põrgu abielu" (The Marriage of Heaven and Hell; 1790; eesti keeles – Looming 1993, nr. 9, tõlkinud Ants Viires; samas ka Tuomas Anhava ülevaade "William Blake")

The Visions of the Daughters of Albion (1793)
America, A Prophecy (1793, poetry)
Songs of Innocence and Experience (1794, poetry)
Europe, A Prophecy (1794, poetry)
The Book of Urizen (1794, poetry)-"Urizeni raamat" (1794)
The Book of Ahania (1795, poetry)
The Book of Los (1795, poetry)
The Song of Los (1795, poetry)
Milton (1804, poetry)
Jerusalem (1808, poetry)
The Everlasting Gospel (1818, poetry)

 

William Blake (28. november 1757 London – 12. august 1827 London) oli inglise luuletaja, graafik ja maalija.

William Blake oli kunstnikuna prerafaeliitide eelkäija. Blake oli väga oluline prerafaeliitide mõjustaja ning nende kaudu saavutas ka suurema tuntuse.

 Kulus sada aastat enne kui Blake hakati pidama inglise kunsti üheks tähtsaimaks esindajaks. Vähesed tema maalidest olid õlimaalid ning seetõttu neid enamasti ei eksponeeritud. See võib-olla oli üks põhjusi, miks Blake`il oli suhteliselt väike mõju tema elu ajal.

 Oma loomingulise tee alguses (1775 – 85) kavandas Blake kaunistatud raamatute seeria, mille ta oleks ise tervenisti kirjutanud, illustreerinud, trükkinud ja käsitsi koloreerinud. Esimene neist – Süütuse laulud" (Songs of Innocence; 1789) – ilmus trükist 1789. Tema poolt on loodud ekspessiivsed müstilisnägemuslikud illustratsioonid nii enda luuleteostele kui ka näiteks Dante Alighieri "Jumalikule komöödiale".

William Blake, Plate 25: “And there was heard a great lamenting in Beulah”, from Jerusalem: The Emanation of the Giant Albion, 1804 ‒ 20 Relief etching printed in orange, with pen and ink, watercolour, and gold on wove paper. 343 × 264 mm.

 

            http://images.artnet.com/images_US/magazine/features/jeromack/jeromack6-29-1.jpg

 

                     William Blake -The skeleton re-animated 

 

                       (title-page design for The Grave)
                                        1806

 

Kõigi nende raamatute inspiratsioon pärineb keskaegsetest illumineeritud manuskriptidest (parimad eeskujud olid Durrow`, Kellsi ja Lindisfarne`i käsikirjad). Iga lehekülg kujutas endast illustratsiooni või dekoratiivset äärist, mis olid tihedasti seotud joonega ja täiendasid selle mõtet.       

 

Ta saavutas teksti ja illustratsiooni suurema terviklikkuse astme kui tema keskaegsed eelkäijad.

VAATED

Blake oli libertariaan. Ta vihkas türanniat ja absoluutset monarhiat. See kajastub tema "Süütuse lauludes" ja "Kogemuse lauludes", milles ta kujutab ülemklassi, selle institutsioone ja anglikaani kirikut korrumpeerunute ja ekspluataatorlikena. Ta unistas idüllilisest Inglismaast, mis oleks vaba korruptsioonist, oma poeemis "Kajav rohelus", kuid sealt on näha, et ta kahtles, kas Inglismaa saab kunagi tõeliselt vabaks. Blake pooldas rasside ja sugude võrdõiguslikkust. Ta oli orjanduse äge vastane ja kujutas sageli piinatavaid orje, et näidata selle jõledust.

         

 

 

               "A Negro Hung Alive by the Ribs to a Gallows"

 

      Illustration by William Blake for Captain John Stedman, 1796

BLAKE FANTAASIAMAAILM

Blake oli sügavalt usklik inimene, kes elas enda loodud fantaasiamaailmas. Mõned pidasid teda nupust nikastanuks, teised suhtusid temasse kui süütusse veiderdajasse. Vaid vähesed tema kaasaegsed uskusid tema loomingusse ja ei lasknud tal nälga surra. Ta pööras maailmale selja ja kulutas oma elu leidmaks oma nägemuste süsteemi kunstis. Oma ebatavaliste nägemuste tõlgitsuses lõi Blake stiili, mis aimas ette juugendit : kurviliste vormide dekoratiivne korraldus, lineaarsed rütmid, asümmeetria, sageli leegikujuline joon. Blake`i kunstis ei rakendatud enam psüühilise maailma normaalseid seadusi. Tema figuurid muutusid ebamateriaalseteks – nad hõljusid avarustes trotsides gravitatsiooni, hobuse lakk muundus leekide arabeskiks, ja taimede põimuvad vormid muutsid pinna dünaamiliselt rütmiliseks kompositsiooniks. Blake tuntuim teos on "Muistsed ajad", mis illustreeris luuletust "Euroopa, prohvetlik ettekuulutus".

Räägiti, et Blake oli seda sirkliga maakera mõõtvat vanameest näinud kord hõljumas oma pea kohal trepi ülemisel astmel majas Lambethis, kus ta elas. Sirkel vanamehe käes meenutab aga välgunoolt pimeduses. Blake kujutluses oli jumal unenäoline ja fantastiline. Ta oli loonud oma mütoloogia, kus jumal Urizen oli kuri vaim, kes oli loonud pahelise maailma. Seetõttu kujutas ta ka selle fantaasiamaailma tegelasi hirmuäratavalt. Selle mütoloogia kohaselt on Albion ürgne mees, kelle languse ja jagunemise põhjuseks on neli Zoad: Urizen, Tharmas, Luvah ja Los/Urthona. Nimi Albion on arvatavasti pärit Briti saarte ürgsest nimetusest.

 

 

 William Blake: The great red dragon and the woman clothed with the sun (c. 1800)

  

          Christ in the Sepulchre, guarded by Angels, William Blake, 1805

 

        http://fullhomelydivinity.org/images/angels/cherubim%20blake.jpg

 

        Vision of God by William Blake       

           http://www.hauntedamericatours.com/DEMONS/Blake%20Lucifer.jpg

           William Blake - Lucifer

               http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/7/7d/Tiriel_plate2.jpg/380px-Tiriel_plate2.jpg

               William Blake - Tiriel

 William Blake - Europe

 

www.philipcoppens.com/blake.html

www.gailgastfield.com/blake3.html

www.william-blake.org/Pity.html

http://www.klettenheimers.com/blake.html