EL CRECO  

   1541 - 1614

 

                 El Greco's painting of 'el  Caballero de la mano al pecho' 

AKA Domenikos Theotokopoulos

Born: 1541 Birthplace: Candia, Crete
Died: 7-Apr-1614 Location of death: Toledo, Spain Cause of death: unspecifiedGender: Male Religion: Roman Catholic Race or Ethnicity: White
Sexual orientation: Straight
Occupation: Painter

Nationality: Greece
Executive summary: Burial of the Count de Orgaz

El Greco, the name commonly given to Dominico Theotocopuli, a Cretan painter, architect and sculptor. He was born in Crete, between 1545 and 1550

Girlfriend: Doña Jerónima de Las Cuevas (one son)
Son: Jorge Manuel (b. 1578)

Is the subject of books:
El Greco, 1954, BY: Antonina Vallentín
El Greco and His School, 1962, BY: Harold E. Wethey, DETAILS: (2 vol.)
El Greco, 1973, BY: Jacques Lassaigne


 El Greco (1541 – April 7, 1614) oli maalikustnik, skulptor ja arhitekt. Kunstniku pärisnimi oli Dominikos Theotokopoulos  Ta oli rahvuselt kreeklane, pärit Kreeta saarelt ja teda tunti lihtsalt kui kreeklast - El Grecot. On teada, kus ta sündis, ent tema vanematest ja lapsepõlvest ei teata midagi. Ka pole temast päris kindlat autoportreed, võib vaid oletada, et El Greco kujutab maalil ennast ("Autoportree"). On vaid teada, et nooruses õppis ta ikoonimaalimist. 26 aastasena suundus El Creco Veneetsiasse, Tiziani õpilaseks. El Crecot mõjtasid mitmed itaalia maalikunstnikud. Veneetsias olles vaimustus El Greco Püha Markuse kirikust ja sealsetest maalidest. 1570 aastal siirdus El Greco Rooma, kus ta tutvus Micelangelo loominguga. 1570 aastal asus El Creco Firenzes kardinali teenistusse. Peab märkima, et ta suhtus itaalia maalikunstnike töödesse üsna halvasti ja nende stiili jäljendamise asemel kujundas välja oma originaalse stiili. Näiteks Micelangelo kohta olevat ta öelnud- " Nähtavasti oli ta hea mees aga maalida ta ei osanud". Itaalias tundis El Greco, et ta ei leia õiget rakendust, tema tööde suhtes oli itaallaste hoiak tõrjuv. 1576.aastal rändas kunstnik Hispaaniasse, kuningas Filipp II teenistusse. Ta elas lühikest aega Madriidis. Hispaanias viis juhus kunstniku kokku Jeromina de las Cuevasega, kellesse mees armus ("Daam karusnahaga").

 

 

1577. a asus El Greco Toledosse, kus jõukas toledolane kinkis kunstnikule maja ja purskkaevudega aia. Toledos leidis kunstnik igavese sõprusringi, alatised modellid, vaikse ja tagasihoidliku elujärje. El Crecol ei olnud tellimustest puudu, peamiselt kirikult. Ka telliti kunstnikult rohkelt portreesid. El Creco torkas silma sõltumatuse ja uhkusega ning omanäoliste maneeridega. Kunstniku kaasaegsed pidasid teda hulluks. See arvamus püsis umbkaudu kolm sajandit. Oma maale signeeris ta alti oma kreeka nimega. Toleedos elas ta oma elu lõpuni.El Creco suri Toleedos 7. aprillil 1614 aastal Toleedos säilitatakse El Creco sarkofaagi praeguseni.El Greco on kahtlemata üks omanäolisemaid ja mõistatuslikemaid maalijaid. Kuigi võõramaalane, kes tõi endaga kaasa mõjutusi sünnimaalt ning maneristlikke jooni oma õppeajast Itaalias, oskas see geniaalne maalija olla hispaanialikum kui hispaanlased ise. Tema maalides avaldub see pärand, mille hispaanlaste hinge olid jätnud katoliku kirik ja ähvardav inkvisitsioon. Inimesed on tal tavaliselt pikaks venitatud, nende näod kõhnad ja piinatud. Ekstaasis pööravad nad pilgu sünge tumeda taeva poole; sinnapoole tungivad nagu leegitsedes kõik maali rahutud, teravad vormid. Selline ilmekas ja kergesti äratuntav inimtüüp kordub El Grecol nii pühakulugudes kui ka portreedel. Perspektiiviseadused, millest renessansimeistrid kinni pidasid, on vahel rikutud: lähedane tundub kaugena ja kauge lähedasena. Kreetal oli El Greco harjunud bütsantsi laadis maalitud pidulike ikoonimaalidega. Veneetslastelt (nt Tizian) õppis ta koloriidi kasutamist. Eeskuju võttis El Greco ka tol ajal valitsevast maneristlikust vormikäsitlusest. Nii lõi ta oma stiili, millel on väga palju ühist ekspressionismiga. El Greco püüdis oma maalidel jäädvustada sameti läiget ja kasutas eelkõige külmi toone: tuhkhalli ja sinist, musta ja valget. Suurt tähelepanu pööras ta pilvede maalimisele. Ramón Gómez de la Serna on leidnud, et võib kohata tardunud ja lõhkuma läinud pilvi, astmelisi pilvi, purukskärisenud pilvi, mille narmendavad siilud lasevad aimata sinitaeva südant (nt "Püha perekond Püha Annaga").

 

 

File:El Greco View of Toledo.jpg

"Toledo äikeses" on töö, mis annab edasi veendumuse, et loodusjõudude kõrval on inimeste kätetöö tühine.Välgu pimestavas valguses mõjuvad Toledo ehitised pisikeste mängukannidena. Maali sõnum haakub Calderoni mõttega, kes nimetab välku maaga kõneleva taeva põletavaks keeleks. Kuidas räägivad aga El Creco maised tegelased taevalike jõududega? El Greco maalis peamiselt pühakuid, apostleid, Jeesust. Nende maiste tegelaste rääkimine taevalike jõududega avaldub eelkõige ilmekates žestides.Ramon Gomez de la Serna, El Greco loomingu uurija ja tõlgendaja, leiab, et El Greco maalitud inimeste näod võivad olla õelad ja ranged, aga käed jagavad lahkust ning mahendavad fanatismi, et kätes peitub eneseohverdus ja peenus ja et peaaegu kõik käed El Greco piltidel on väljapoole pööratud, valgete peopesadega.

 

 

Datei:El Greco 050.jpg

Seda võib tõdeda maalidel "Krahv Orgazi matus", "Püha Andreas ja Püha Franciscus", "Kahetsev Peetrus".Käte asend El Greco maalidel on silitav, taeva poole palvetav, ringutav, ristatud, näpuga näitav, kaitset otsiv, andekspaluv. Kõik need tundeväljendused räägivad kas maise elu haprusest või kannatustest, mida inimesed ilmtingimata taevastele jõududele kuulutada tahavad. Vahel aga ootavad El Greco tegelased taevalikku imet ega lepi reaalsusega.

 

 

Mängufilm -EL GRECO
2007
Kreeka-Hispaania-Ungari ; Muusika: Vangelis
 El Greco on eepiline jutustus kompromissitust kreeka kunstnikust ja vabaduse eest võitlejast Domenicos Theotokopoulosest ehk El Grecost. Ükskõikseks ei jäta kindlasti kedagi ka filmi võimas ja mõjus muusika Vangeliselt. 16. sajandil on Kreeta saar okupeeritud veneetslaste poolt. El Greco naudib kunstnikuna frivoolset elu, samal ajal kui mässulised võitlevad iseseisvuse eest. Ühe Veneetsia vägede rünnaku ajal hukkub kunstniku isa ning El Grecot haarab lein ja muserdatus. Ta lahkub Kreetalt, lootes leida lohutust mujalt. Veneetsias sõbruneb ta hispaania preestri Nino de Guevaraga, kes imetleb El Greco kunsti, kuid ei suuda nõustuda tema progressiivsete vaadetega religioonile, kunstile, elule ja armastusele. Aastate pärast, mil El Greco on end sisse seadnud oma armastatuga Toleedos ning saab suuri tellimusi kirikult ja aristokraatialt, uuendab Guevara tutvust, kuid ta pole enam idealistlik preester, vaid suur inkvisiitor. Ta tellib portee El Grecolt, kes maalib Guevarat ausalt, sellisena, nagu ta preestrit näeb. Tulemus viib kunstniku inkvisitsioonikohtu ette ning süüdistajad ründavad halastamatult kunstniku ideaale, loomingut, armastust ja usku. Juhindudes siirast veendumusest, jääb El Greco võitmatuks ning ka sajandeid hiljem hinnatakse tema töid kire ja vaoshoituse, hämaruse ja valguse raevuka kooseksisteerimise tõttu.   

http://2009.poff.ee/kumu/?todo=view_page&lang=1&id=91&st=

http://portfoolio.varstukk.edu.ee/Barokk/html/Greco/index.html

http://en.wikipedia.org/wiki/El_Greco