VALGUD. Toitude valkudesisaldus, organismi valguvajadus.

Täiskasvanute tasakaalustatud menüüs annavad kogu saadavast energiast: 10–15% valgud, 25–30% rasvad, 55–60% süsivesikud.

 

Valgud koosnevad aminohapetest, mis jagatakse omakorda asendamatuteks, mida peab saama toiduga, ja asendatavateks, mida organism suudab ise sünteesida.

Loomsed valgud (muna-, piima-, kala- ja lihavalgud) sisaldavad asendamatuid aminohappeid taimsetest valkudest rohkem. 

Taimsetevalkude allikana on üsna hea aminohappelise koostisega sojas, riisis, rukkis, pähklites ja seemnetes leiduvad valgud.

Vähemalt kolmandik valguvajadusest on soovitatav katta loomsete valkudega.

 

Valgud annavad toiduenergiat: 1 g = 4 kcal.

 

Valkudel on organismis mitmeid funktsioone:

• vajalikud organismi kasvuks ja ehituseks,
• peaaegu kõik ensüümid ning osad hormoonid on valgulise koostisega,
• osalevad aktiivselt antikehade tootmises ja tagavad organismi tugeva ning toimiva immuunsüsteemi,
• osalevad paljude ühendite transpordis,

10–15% päevasest toiduenergiast peaksid andma valgud, ent mitte üle 20%.

Pikaajaline liigne valgusisaldus toidus on kahjulik, see koormab neerusid ja maksa, samuti võib põhjustada podagrat ja suurendada allergiaohtu.

Inimene, kelle energiavajadus on 2000 kcal, peaks päevas tarbima:
0,1 x 2000kcal/4kcal = 50 g kuni 0,15 x 2000kcal/4kcal = 75 g valke.

http://www.toitumine.ee/pohitoitained-valgud-rasvad-susivesikud-kiudained-3/