Glükeemiline indeks - kuidas saavutada täiskõhutunnet, langetades samal ajal kehakaalu.

Glükeemiline indeks ehk GI iseloomustab eri toiduainete süsivesikutesisaldust ja nende mõju organismile.

Süsivesikud on keharakkudele põhiline energiaallikas. Eri tüüpi süsivesikute soolestikust imendumise kiirus on erinev, tõstes vastavalt sellele rohkem või vähem nii vere insuliinitaset ja sellest sõltuvalt suhkrutaset.

GI mõõdetakse suurusjärgus ühest sajani. GI määramiseks kasutatakse baasainena glükoosi, mille indeks on 100, iseloomustamaks glükoosi kiiret imendumist ja sellele vastavat vere suhkrusisalduse järsku kasvu.

Võrdluses glükoosiga määratakse kõigi teiste toiduainete indeks,mille alusel saab eristada suure (70 - 100%), keskmise (56 - 69%) ja väikese (alla 55%) glükeemilise indeksiga toiduaineid.

 Kui glükoosi GI on 100, siis näiteks puuviljasuhkru ehk fruktoosi oma on vaid 23. Seetõttu on fruktoosi vere suhkrutaset tõstev toime nõrgem, kuid samas ühtlasem.

Toiduainete töötlemine muudab sama toiduaine Gi-t oluliselt.: mida rohkem kuumutada-keeta-peenestada, seda suuremaks GI üldjuhul kasvab. Näiteks on toore õuna GI on mitu korda väiksem kompotiõuna omast. Makaronid, tärkliserikkad toiduained, kuuluvad poolpehmeks keedetuna väikese glükeemilise indeksiga toiduainete hulka, kuid liigsel kuumutamisel omandavad suure GI.

GI sõltub söödavate toiduainete koostoimetest. GI määratakse küll süsivesikute alusel, ent kuna tavaline toidukord sisaldab ka valke ning rasvu, siis nende omavahelisel koosmõjul GI väheneb. Rasvad ja valgud aeglustavad süsivesikute imendumist, mistüttu toidumassi GI väheneb. Sama toimub erinevate GI-ga toiduainete omavahelisel kombineerimisel.

Tähtis on ka ühe toiduaine süsivesikute koguhulk. Porgand on näiteks suure GIga, kuid kuna süsivesikute maht on kokkuvõttes väike, siis on mõju veresuhkrule tagasihoidlik. Seega pole põhjust ühtegi toiduainet oma menüüst välja lülitada ainuüksi suure GI pärast.

 

Miks on hea tunda glükeemilist indeksit?

· Toitude glükeemiline indeks (GI) on tähtis kaalu langetamisel. Oskuslik toiduvalik lubab süüa vähem, tundmata samas pidevat nälga.

· Teadlaste ja arstide huvi GI vastu on seotud mitmete krooniliste haiguste vältimise ning raviga.

· Toiduainete GI mõjutab vere insuliinisisaldust, mis on oluline diabeedi ärahoidmises ja selle ohjamises. Pidev suure GIga toiduainete tarbimine vähendab insuliinitundlikkust, mis on oluline tegur teise tüübi diabeedi tekkes. Esimese tüübi diabeedi korral aitab aga tasakaalustatud GIga toitude söömine vähendada hüpoglükeemia ohtu.

· Oma osa on GI-l vere kolesterooli- ja rasvhapete taseme reguleerimises. Uuringud näitavad, et süües enam väikese GIga toiduaineid, hoiame oma kolesterooli paremini normis, vähendades n-ö halva (LDL) ja suurendades hea (HDL) kolesterooli sisaldust veres. Kolesteroolitaseme stabiliseerimine on aga osa südame-veresoonkonnahaiguste profülaktikast.

· Toidud, mille GI on suur, langetavad vereseerumis antioksüdantide taset, süvendades organismi kudede kahjustusi ja soodustades krooniliste haiguste teket.

· Uurimisjärgus on ka GI mõju rinna-, eesnäärme- ja jämesoolevähile.

· Inimestele, kes on lihtsalt huvitatud tervislikust toitumisest, annab GI tundmine võimaluse oma päevamenüüd oskuslikumalt koostada.

Igapäevases menüüs toidu GI kahandamiseks võiks piirata rafineeritud jahust toodete ning valge suhkru tarbimist. Omavahel ei maksa kombineerida suure GIga toiduaineid ega neid sageli ka üksinda söögiks tarvitada. Igati teretulnud on aga pastatooted, kaerahelbed, kaunviljad, läätsed. Puu- ja eriti köögiviljad.

Allikas:http://et.wikipedia.org/wiki/Gl%C3%BCkeemiline_indeks

http://de.wikipedia.org/wiki/Glyk%C3%A4mischer_Index