Aita Kivi sündis 20. detsembril 1954 aastal Tallinnas. Ta õppis keskkooli ajal kunstikallakuga klassis, 1973-ndal aastal Tartu Ülikoolis kolmveerand aastat ja lahkus siis sealt Tallinna Polütehnilise Instituuti, mille lõpetas 1981 ehitusinsenerina.
1983. aastal sai Aita Kivist kirjastuse Valgus tehnilise kirjastuse toimetaja aastani 1990, kui ta läks üle ajakirjandustööle, olles kultuuritoimetaja ajalehtedes Rahva Hääl, Eesti Sõnumid ja Sõnumileht ning stiilitoimetaja ajakirjas Kodustiil. Alates 1997. aasta lõpust ajakirja Anne peatoimetaja.

Aita Kivi loomingu hulka kuulub nii luulet, proosat kui ka novelle. Alates 1983. aastast on Aita Kivi Tallinna NAKi liige ja 1993. aastast KL-i liige. Luule kuulub tema loomingu paremikku, seda on avaldatud ajakirjanduses 1982. aastast. Aita Kivilt on ilmunud viis luulekogu: ”Usaldades” (1986), “Lendutõusja” (1988), “Kalender - päevik Aita Kivi luuletustega” (1994), “Aknalseisja” (1996) ja “Tunde küsimus” (2000). Proosast on ilmunud novellikogud “Üheksa avameelset naist” (1991) ja “Teisikud ja armukesed” (1993) ning romaanid “Jumalakäpp” (1996) ja “Lummus” (2001).

 

Viimane aster

Nüüd puud on raagus, vihmavarjud lahti
ja nukrad näod on inimestel peas.
Kes naeratab,see hiilib salamahti,
just nagu pahateinu teiste seas.
Ta korjab viimsed kuldsed lehed üles
ja kõnnib kastani all kummargil,
ning tulles aiast, kuldrenetid süles,
näeb,õitseb lilla hiljaksjäänud lill..


Ükskõik milleks

Mõelda end suvesse paljajalu
laiskade kivide rannale,
kibuvitsade torkimisvalu
põsele,põlvele,kannale.
Mõelda,et olen vaid piisake veest-
lõputu,lainetav,ajatu,
kübeke kummelipehmest teest-
hellitav,niiske,kajatu.
Ja nii kerge kui kajakalend,
ja nii vaba kui tuuled..

Ükskõik milleks saab mõtelda end
argipäevade juurest