Romantism hülgas klassitsistliku kunsti korrapära, lihtsuse ja selguse.

Kuid romantismil pole rangeid vormitunnuseid, tähtsaim on tundeväljendus, mille meeleolud ulatuvad õrnast nukrusest üleva kangelaslikkuseni. Enamasti õhkub romantismiaja maaliteostest rahutust, jõudu ja liikumist. See saavutati pildi ülesehituse ehk kompositsioonivõtetega ning valguse ja varju teravate kontrastidega. Romantiline meeleolu võib avalduda aga ka väga rahulikes ja õrnades piltides. Kui klassitsistlikud maalijad pöörasid värvile vähe tähelepanu ja nende maalid olid nagu viimistletud värvilised joonistused, siis romantikud armastasid maalida erksate värvide ja hoogsate pintslilöökidega.


Romantism levis kõikjal Euroopas, kõige ilmekamalt väljendus see Prantsusmaa, Saksamaa ja Inglismaa, ka Venemaa kunstis.

Romantism on kunsti (arhitektuur, kirjandus, kujutav kunst, muusika, teater, kino) suund, sotsiaal-poliitiline ideoloogia ning stiiliperiood, mis tuli 1820.–1830. aastail klassitsismi asemele. Romantismi iseloomustab mineviku idealiseerimine, võõrdumus tegelikkusest, individualism, ebatavalised tegelaskujud ja sündmustik.

Romantismi tekkimise allikaks olid 1789. aasta Prantsuse revolutsiooni poolt äratatud rahvahulkade vabadusliikumine, rahva võitlus feodalismi ja rahvusliku rõhumise vastu ning ühiskonna laiade kihtide pettumine 18. sajandi revolutsioonide tulemustes. Romantism oli reaktsiooniks kodanliku korra võidule. Romantikute huvi oma rahva muinsuse, ajaloo ja rahvaluule vastu pani aluse mitmele teadusharule. Paljud romantilised teosed kajastavad kirglikku tulevikuühiskonna unistust, on feodalismivastased, seoses oma ajastu vabadusliikumisega. Isiksuse vabastamise, võõrandumise ületamise jms. mõistetega opereerides on romantikud olnud esimesi kapitalismi kriitikuid. Kapitalismi kriitika oli enamasti ühekülgne, nähes ainult kapitalismi varjukülgi ja märkamata seda progressiivset, mida uue korra võit endaga kaasa tõi. Romantism otsis väljapääsu ühiskondlikest ning ajaloolistest vastuoludest ideaalide loomises, mis kujutasid endast minevikku vajunud keskaja apoloogiat. Olevikupõlgus võis põhjustada ka feodaalse reaktsiooni, näiteks restauratsiooni, pooldamist. Siit tuleneb ka see, et romantikud armastavad erakordseid olukordi ja fantastilisi kujusid. Ühtlasi väljendas romantism üldsuse laiade ringkondade protesti nii kodanliku kui ka feodaalse sotsiaalse korralduse süsteemi vastu, poliitilise reaktsiooni vastu. Kuigi romantismi esteetilised ideaalid olid sageli utoopilise iseloomuga, romantikute tegelaskujud tihti kahestunud, sisemiselt traagilised, väljendas see siiski mingisugust huvi rahvahulkade elu vastu ning oli suunatud tulevikku.

Eelromantism
 

Eelromantism (prantsuse keeles préromantisme) on mõiste, mis hõlmab 18. ja 19. sajandi algul romantismi ettevalmistanud ideelis-kirjanduslikke suundumisi: uus loodustunne, tundeelu esiletõus, huvi tekkimine muinsuse, keskaja, rahvusliku omapära ning rahvaluule vastu. Olles vastuolus klassitsismi mõistusliku kainusega, omandas romantism palju sentimentalismilt. Romantilise elutunde juurdumisel etendasid olulist osa inglise poeedid James Thomson, Edward Young, James Macpherson (Ossiani laulud), prantslastest Jean Jacques Rousseau, samuti saksa Tormi ja Tungi kirjanikud, eriti Johann Wolfgang von Goethe oma Noore Wertheri kannatustega, Johann Gottfried von Herder jt. Mõnikord on terminiga 'eelromantism', ka 'vara-' või 'esiromantika' tähistatud nn. kõrgromantismile eelnenud perioodi - eesti kirjanduses umbes 1840–1860.

 

Romantism kujutavas kunstis

 

Kujutavas kunstis on romantism suund, mis tekkis 19. sajandi algul ja kestis sama sajandi keskpaigani. Kunstis tugineb romantism samadele sotsiaalsetele ja esteetilistele alustele, millele teisteski kunstiliikides. Iseloomulik on ainestiku valimine ajaloost (eriti keskajast), legendidest, saagadest ja kirjandusteostest. Teoste tundeskaala ulatub hardusest heroilise paatoseni. Romantismis kui kunstivoolus on eredalt väljendatud kunstniku suhtumine kujutatavaisse nähtusisse, mis annab kunstiteostele erilise kõrgendatud emotsionaalse värvingu.

Romantikuid maalikunstis

 

HISPAANIA

Francisco Goya

File:Goya self portrait (1771-75).jpg

                                           

                            Self-portrait, Oil on panel, 58 x 44 cm, Private Collection

INGLISMAA 

John Constable (kunstnik)

Mill at Gillingham, Dorset

John ConstableBorn: 11-Jun-1776
Birthplace: East Bergholt, Suffolk, England
Died: 31-Mar-1837
Location of death: London, England
Cause of death: unspecified

Gender: Male
Race or Ethnicity: White
Sexual orientation: Straight
Occupation: Painter

Nationality: England
Executive summary: English landscape painter

Father: Golding Constable (miller, d. 1816)
Mother: (d. 1815)
 

Wife: Maria Bicknell (m. 2-Oct-1816, d. 1829 consumption, seven children)

    Royal Academy of Arts 1829Maria Bicknell, Mrs John Constable  1816


 

cr_constable_wivenhoepark_4.jpg

 

 

CONSTABLE GALLERY- www.canvasreplicas.com/Constable.htm

www.langham.org.uk/.../Constable/Constable.htm

 

William Turner (maalikunstnik)

 Self-Portrait c. 1799 - Joseph Mallord William Turner - www.william-turner.org

 

NORRA

Adolph Tiedeman

1814 -1876

Adolph Tiedeman La pintura en la época del romanticismo en Noruega

Hans Gude

1725 -1903


Johan Christian Dahl

1788 - 1857

File:Johan Christian Dahl - Birk i storm.png

 

PRANTSUSMAA

 Eugène Delacroix (maalikunstnik)

Théodore Géricault (maalikunstnik)

 

SAKSAMAA

 Caspar David Friedrich (maalikunstnik)

 Ernst Hoffmann (kirjanik, helilooja, maalikunstnik)

 

Philip Otto Lunge (maalikunstnik)

Alfred Rethel (maalikunstnik, graafik)

Adrian Ludwig Richter (maalikunstnik, graafik)

Philipp Otto Runge (maalikunstnik, graafik)

 

VENEMAA

 

Karl Brüllow (maalikunstnik)

Orest Kiprenski (maalikunstnik)

 

http://et.wikipedia.org/wiki/Romantism