Klassitsistlikud traditsioonid olid prantsuse kunstis ka enne väga tugevad- 17.sajandi kunst, nn. vanaklassitsism. Prantsusmaal ja Inglismaal nimetataksegi käesolevat stiili seetõttu "neoklassitsismiks".
Klassitsismi õitseng oli maades, kus valitses absoluutne monarhia, näiteks prantsuse kirjanduses Louis XIV ajal, Venemaal Katariina II ja Aleksander ajal. Suure Prantsuse revolutsiooni päevil muutus klassitsism tõusva kodanluse kunstiks ning sai Napoleon I ajastul taas valitsevaks kunstisuunaks. Tollal nimetati klassitsismi ampiirstiiliks (prantsuse sõnast empire 'impeerium'). Kui 1789. aastal puhkes Suur Prantsuse revolutsioon, asus klassitsistlik kunst ülistama revolutsiooni. Hiljem aga, kui kindral Napoleon Bonaparte aastal 1804 end keisriks kuulutas, hakati klassitsistlikus kunstis väljendama Prantsuse keisririigi suurust ja sõjalisi võite.
Klassitsism jäljendas antiikkunsti, täpsemalt Kreeka klassikalise ajastu kunsti, sest antiikset ühiskonda peeti ideaalseks. Teine põhjus antiikajastu matkimiseks oli see, et 18. saj. oli saadud selle kohta palju uusi teadmisi, näiteks Itaalias korraldatud Pompeji ja Herkulaneumi väljakaevamistel. Nii saidki mitmete kunstiajaloolaste uurimused, näiteks Johann Joachim Winckelmanni “Antiikkunsti ajalugu aluseks tõelisele üleeuroopalisele antiigivaimustusele. Selle raamatu järgi olid klassitsismi põhinõueteks “õilis lihtsus ja vaikne suurus“. Kunst pidi olema õpetlik, ülistama voorusi ja võitlema pahede vastu.
Klassitsism muutub populaarseks 1670-ndatel, Prantsusmaast saab selle peakeskus, Pariis tõrjub Euroopa kunstipealinna kohalt vaikselt välja Rooma.
Klassitsismiga konkureerib 19. sajandi alguseks romantism, 19. sajandi keskpaigaks realism & impressionism, lõplikult suudab klassitsismi välja juurida 19. sajandil moodne kunst.
Klassitsismi põhinõueteks olid “õilis lihtsus ja vaikne suurus”. Kunst pidi olema õpetlik, ülistama voorusi ja võitlema pahede vastu.
Perioodid:
- varaklassitsism 1770 – 1800
- kõrgklassitsism 1800 – 1830, Pr-maal ka ampiirstiil ('empire'- keisririik)
- hilisklassitsism ehk akademism 19. saj. lõpuni – valitses ainult kujutavas kunstis
Tavaliselt jagatakse klassitsism kahte perioodi:
1. Varaklassitsism - kuni aastani 1800.
2. Kõrgklassitsism - pärast seda.
Prantsuse klassitsismi periodiseeritakse tavaliselt järgmisel moel:
1. 1760-1790 - Louis XVI stiil
2. 1790-1800 - Direktooriumi stiil
3. 1800-u. 1820 - ampiirstiil (tuleneb prantsusekeelsest sõnast 'empire'- keisririik)
Lõppu on raske määratleda, sest klassitsism juurdus nö. ametliku kunstina, seda soositi terve 19. sajandi jooksul nii valitsusringkondades kui kunstiakadeemiates. Viimastelt on pärit ka hilisem nimetus "akademism".
Akademistide vastu võitlesid vihaselt nii romantikud, realistid kui impressionistid.
Hilisemad kunstivoolud nagu romantism, realism, impressionism jt. on ühel või teisel moel mäss akadeemilise kunsti vastu.
Klassitsism oli viimane kunstistiil, mis võrdselt hõlmas kõik kunstiliike (arhitektuur, skulptuur, maalikunst).
Maalikunst
Maalikunstis ei olnud leida otsest eeskuju antiikajast, eeskujuks võeti skulptuure ja reljeefe. Klassitsistlik maal tugineb joonistusele – harjutati kipskujude abil. Koloriidile pöörati vähe tähelepanu. Kõik piirjooned ja inimeste kehavormid maaliti hoolikalt välja. Maalikunstis nõuti mehisust ja eetilisi väärtusi. Kunst pidi olema moraliseeriv ja didaktiline. Meelelist tundlikkust püüti asendada kirjandusliku süžee sissetoomisega. Peam tehti antiikajaloo-teemalisi maale ja portreesid. Motiivid seostati kaasaja sündmustega. Kompositsioon on tasakaalukas, sümmeetriline ja rahulik. Enamasti on klassitsistlikel maalidel ühtlase heleda valgusega ülekallatud ruum, kus esiplaanil seisavad skulptuuridena üllastesse poosidesse tardunud inimesed. Tagaplaan oli peaaegu detailitu. Klassitsismi ajal vähenes huvi elava looduse vastu. Maastikumaalile ei pööratud erilist tähelepanu: kujutati ideaalmaastikku, see oli kuiv ja vaese koloriidiga. Ei tehtud ka olustikumaali- madalas ja proosalises igapäevaelus ei leitud ju suurejoonelisust. Temaatikas kujunes välja hierarhia: “madalate“ žanritega tegeleja määras end “väikeste “ meistrite hulka.
Jacques Louis David
Born: 30-Aug-1748
Birthplace: Paris, France
Died: 25-Dec-1825
Location of death: Brussels, Belgium
Cause of death: unspecified
Remains: Buried, Saint-Josse-ten-Noode Cemetery, Brussels, Belgium
Gender: Male
Race or Ethnicity: White
Sexual orientation: Straight
Occupation: Painter
Nationality: France
Executive summary: French Neoclassical painter
Father: Louis-Maurice (textile merchant, d. 1757 duel)
Wife: Marguerite-Charlotte Pécoul (m. 1782, div.)
Wife: Marguerite-Charlotte Pécoul (remarried)
University: Académie Royale de Peinture et de Sculpture (at age 18)
Prix de Rome 1774
French Legion of Honor Dec-1803
Exiled Belgium (1816)
Jacques Louis David oli ka poliitik ja Prantsuse revolutsiooni tegelane, kajastas oma maalides Prantsusmaa poliitilist elu. Äärmuslik jakobiinist vabariiklane, kes oma maalidega astus absolutismi vastu välja.
- Tuntuim teos on “Horatiuste vanne“, milles esmakordselt on täielikult ellu viidud klassitsismi põhinõuded: maali sündmustik pärineb Rooma Vabariigi ajaloost. Horatiuste perekonnast pärit noormehed vannuvad oma vanale isale vapralt võidelda vaenlaste vastu, murest murtuna jälgivad seda stseeni noormeeste naised ja õed. 1789. a. revolutsiooni eel nähti selles maalis üleskutset kodanikuvaprusele.
- David läks innukalt kaasa revolutsiooniga, näiteks lõi ta maali vannisoleku ajal reetlikult mõrvatud revolutsiooni juhist Marat´st: “Tapetud Mara“.
- Pärast jakobiinide kukutamist maalis „Sabiinitarid“, kutsudes roomlaste ja sabiinide leppimisstseeniga leppimisele ka Prantsusmaa ühiskonnas.
- Napoleoni võimuletulekul läks kunstnik üle keisri pooldajate leeri, luues tema õuekunstnikuna hiigelsuuri maale keisri ülistuseks: „Napoleoni kroonimine“ , ca 6x9m; elades kaasa sõjalistele võitudele kui ka langusele: „Leonidas Termopüülides“.
- Loonud ka palju portreemaale: „ Madame Rècamier“, „Madame Vigee-Lebrun“.
- Ühendas antiigi kaasajaga.
- Davidil oli tohutult palju õpilasi erinevatest maadest, tema juures on õppinud üle 3000 kunstniku.
- Davidi õpilased on Prud`Hon ja Gros, romantismi eelkäijad.
Prud`Hon: palju antiikmütoloogilisi maale, joonistusi. ``Keisrinna Josephine“.
Gros: kujutas Napoleoni romantilise kangelasena-„Napoleon katkuhaigete juures“.
http://www.1902encyclopedia.com/D/DAV/jacques-louis-david.html
Jean Auguste Dominique Ingres
Born: 29-Aug-1780 Died: 14-Jan-1867 Location of death: Paris, France Gender: Male Nationality: France Father: Jean-Marie-Joseph Ingres (painter and sculptor, b. 1755, d. 1814)
Prix de Rome |
AKA Jean-Auguste Dominique Ingres 
Odalisque
- Kunstiakadeemia asepresident. Davidi õpilane. Töötas peamiselt Roomas.
- Oli põikpäine ja järsk, kõigi uute voolude vastu. Püüdis saada „kaasaegseks Raffaeliks“.
- On teinud suuri kompositsioone, portreid, aktimaale ja joonistusi.
- Pliiatsijoonistus: Louis Bertini portree.
- Kujutas palju ka idamaateemat: „Odalisk“ – kujutab haaremidaami. “Türgi saun“.
- „Zeus Thetisega“.
- Sensuaalsed naisportreed: “Mlle Rivier“, “Mme Aymon“.
- Akademistlikud ajaloomaalid: “Louis XIII tõotus“, “Homerode apoteoos“.
http://hoocher.com/Ingres/Jean_Auguste_Dominique_Ingres.htm
http://www.1902encyclopedia.com/I/ING/ingres.html
Akademism e. ametlik kunst
See oli eluvõõras, rangeid klassikalisi eeskujusid jälgiv kunstisuund, mis arenes välja 19. saj. Prantsusmaal klassitsismi põhjal. Akademism võeti kunstiakadeemiate õppekavadesse ning leidis pooldajaid valitsevates ringkondades. Kunstiakadeemiates oli aukohal kipskujude joonistamine ja vanade meistrite kopeerimine. Tavaelu otsest kujutamist peeti labaseks, seda tuli parandada ja idealiseerida. Pariisis hakkas levima salongikunst: juba tunnustatud kunstnikutest žürii kujundades näitusesaalide ilme oma maitse järgi, andes seeläbi ehk vähemtuntule kunstnikule `tõelise kunstniku` tiitli.
Akademismi näiteid:
|
Adolphe-William Bouguereau AKA Adolphe William Bouguereau Born: 30-Nov-1835 Birthplace: La Rochelle, France Gender: Male Race or Ethnicity: White Nationality: France Wife: Marie-Nelly Monchablon (m. 1856, d. 1877)
French Legion of Honor
William-Adolphe Bouguereau ( 30.11.1825 –19.08.1905) oli prantsuse akademistlik maalikunstnik. Harrastas traditsioonilist realistlikku žanri ja mütoloogilisi teemasid, andes klassikalistele teemadele modernseid tõlgendusi. Meelisobjektiks kunstnikule oli naisekeha. Omal ajal oli Bouguereau väga kuulus, rikastele kunstipatroonidele meeldis väga sellised fotorealistliku stiiliga maailma idealiseeritult kujutavad maalid.
 The Birth of Venus (1879) 
A Dream of Spring (1901)
 Love Takes Flight (1901)
Le Printemps (The Return of Spring), 1866
L'innocence, 1893
Evening Mood, 1882  Love on the Look Out (1890)
The First Kiss 1873
Cupidon, 1875
|
Jean-Leon Gerome
Born: 11-May-1824
Birthplace: Vesoul, France
Died: 10-Jan-1904
Location of death: Paris, France
Cause of death: unspecified
Gender: Male
Race or Ethnicity: White
Occupation: Painter, Sculptor
Nationality: France
Executive summary: French Orientalist painter and sculptor
Father: Pierre Gerome (goldsmith)
Mother: Claude Francoise Melanie Vuillemot
Wife: Marie Goupil (1842-1912; married 1863)
Jean-Leon Gerome - Orjaoksjon
Alexandre Cabanel
Alexandre Cabanel - Venuse sünd
Klassitsismi mõju Euroopa maades oli ebaühtlane.
Prantsusmaal, Venemaal ja Itaalias oli ta peaaegu ainuvalitsev.
Inglismaal jäid tugevaks 18. saj. II poole maalitraditsioonid.
Hispaania selle aja kuulsaim kunstnik FRANCISCO GOYA (1746-1828)
jäi aga klassitsismist hoopis puutumata.
Arvukate õukonnaportreede kõrval on Goya loonud suure hulga teoseid,
mis on pühendatud hispaanlaste vabadusvõitlusele napoleoni vägede vastu ja vallutussõdade vastu üldse. Tema võimas isikupärane looming
on nagu sillaks 17.-18. sajandi looduslähedaste traditsioonide
ja järgmise kunstivoolu- romantismi vahel.
Allikaid:
http://et.wikipedia.org/wiki/Klassitsism
http://www.koolielu.edu.ee/klassitsism/
http://www.koolielu.edu.ee/klassitsism/klassika/algus.html
http://www.paideyg.ee/kunstiajalugu/kunstilugu/klassitsism/index.htm
http://www.tdl.ee/~anu/kunstiajalugu/klassitsism.htm
http://wiki.zzz.ee/index.php/Klassitsism