Renessanss sündis 15. sajandil Itaalias- nimetus itaaliakeelsest sõnast " rinascita", mis tähendab taassündi. Tolleaegsete tarkade peade arvates sündis just siis uuesti antiikaegne kultuur.

 Taustaks olid suured ühiskondlikud ja majanduslikud muutused. Põhja-Itaalia oli juba ammu olnud Idamaadega peetava kaubanduse sõlmpunktiks. Samuti arenes seal välja kõrgetasemeline käsitöö, mis peaaegu tööstusliku tootmise mõõtmed omandas. Itaalia pankuritele olid võlgu pea terve Euroopa valitsejad. Majanduslik võim sünnitas iseteadvuse ja enesekindluse. Tõusis huvi "maiste asjade", tahaplaanile libises religioosne, igavikuline mõtlemine. Selle najal sai alguse uskumine inimese mõistuse jõusse ja võimekusse, nn. humanism, mille lipukirjaks sai - Inimene on kõikide asjade mõõt.
Itaalias on säilinud palju suurejoonelisi jälgi Vana-Rooma kultuurist, mille mõjul hakati antiiki millekski ideaalseks pidama. Nii ongi renessanss ühest küljest antiigi pärandi taasavastamise aeg. Teisalt aga loodi sel ajal palju täiesti uuelaadset kirjandust ja kunsti.
Vararenessansi ajal oli kultuuri- ja kunstielu keskuseks Firenze (tänu kultuurihuvilisele Medicite suguvõsale), 16. sajandiks kandus keskus aga paavstide asupaika Rooma; suurt osa mängis siis ka Veneetsia.
15. sajandil puhkes õitsele ka Madalmaade (laias laastus praegused Belgia, Holland ja Luksemburg) kultuur. Sarnaselt Itaaliale oli sealgi juurdunud uutmoodi, kaubandusel ja tootmisel põhinev majandus. Madalmaade kunst on võrreldes Itaaliaga palju vähem antiigist mõjutatud, soojem ja kodusem. Eriliselt särava jälje on jätnud Madalmaade maalikunst, seevastu sealne renessanssarhitektuur ja -skulptuur praktiliselt puuduvad.
Renessansiajastul tekkis murrang usklike inimeste teadvuses. Seni jagamatult valitsenud katoliku kirik jäi oma kivinenud tõekspidamistega, dogmadega jalgu uutele tuultele. Mitmel pool Euroopas sündisid liikumised, mis taotlesid usu taaslähendamist inimesele, mida ühiselt nimetatakse reformatsiooniks. Selle tulemusena puhkesid 16.sajandil verised ususõjad, milles eriti rängalt said kannatada Saksamaa ja Prantsusmaa. Reformatsiooni vaen katoliku kiriku tavade vastu sünnitas ka pildirüüste, milles hävisid paljude kirikute ja kloostrite kunstiväärtused.
Sellegipoolest oli tekkinud uudishimu ka reaalse maailma imede vastu, mis leidsid väljenduse teaduse hoogsas arenemises ja maadeavastustes (meretee leidmine Indiasse ja Ameerika avastamine).
Renessansskunst levis rahutustele vaatamata ka mujal Euroopas. Kõige itaaliapärasem oli saksa kunsti üürike õitseaeg 16. sajandi alguses, enne reformatsioonist ja talurahva ülestõusust põhjustatud vapustusi..
Omapärane on prantsuse renessanss. Prantslased olid oma vallutussõdadega teinud lõpu Itaalia renessansile, kuid sealt saadud mõjud sulatasid nad edukalt kokku omaenese traditsioonidega.

Renessansskunsti areng Itaalias jagatakse kolme perioodi:

 
1) Vararenessanss - XV sajand
2) Kõrgrenessanss - XVI sajandi esimene pool (1500 - 1530)
3) Hilisrenessanss, mida vaadeldakse iseseisva, nn maneristliku vooluna, avaldus eeskätt aastatel 1520 - 1600.
Renessansiajastu juhtrolli etendas Itaalia. XV sajandil oli tähtsamaks kunstikeskuseks Firenze, XVI sajandil ka Rooma ja Veneetsia.
Fakte renessansiperioodist:
Teadus
1420 - 36 - arhitekt Brunelleschi loob perspektiiviteooria
1454 - sakslane Johann Gutenberg leiutab trükipressi
1543 - Kopernik väidab, et Maa koos teiste planeetidega tiirleb ümber Päikese
1545 - luuakse esimene botaanikaaed Padovas
1593 - Galileo Galilei konstrueerib termomeetri
1608 - Galileo Galilei konstrueerib teleskoobi
Ajalugu
1428 - Tallinnas Oleviste kiriku juures avatakse ladina- ehk linnakool
1431 - Jeanne d`Arc'i hukkamine tuleriidal
1492 - Kolumbus avastab Ameerika
1495 - süüfilis levib üle kogu Euroopa
1500 - Karl V sünd
1509 - Konstantinoopol hävib maavärinas
1510 - Tallinnasse hakatakse ehitama suurtükitorni, mida algul nimetati Roosikrantsiks, hiljem sai hüüdnimeks Paks Margareeta
1517 - Martin Luther kinnitab Wittenbergi kiriku uksele oma 95 teesi
1518 - hispaanlased avastavad Mehhiko
1519 - Fernao de Magalhães alustab ümber maailma purjetamist; Karl V saab saksa-rooma riigi keisriks
1528 - Itaalias levib tüüfus
1547 - tuntuks saavad Nostradamuse esimesed ennustused
1556 - Karl V loobub troonist
1572 - Pärtliööl mõrvatakse Pariisis ja Prantsusmaal umbes 20 000 hugenotti
1578 - ilmub Balthasar Russowi "Liivimaa kroonika"
1582 - paavst Gregorius XIII kehtestab nn gregooriuse kalendri
1618 - Saksamaal algab Kolmekümneaastane sõda protestantide ja katoliiklaste vahel
Kultuur
1349 -53 - Boccaccio kirjutab "Dekameroni"
1488 - võetakse kasutusele sümbolid + ja -
1490 - Itaalia õukondades hakatakse harrastama balletti
1509 - Erasmus Rotterdamist kirjutab kirikut kritiseeriva raamatu "Narruse kiituseks"
1510 - valmib Leonardo da Vinci "Mona Lisa"
1516 - ilmub Thomas More'i ladinakeelne "Utoopia"
1525 - ilmub esimene eestikeelne raamat, mis aga luterliku sisu tõttu põletatakse Lüübeki raadi korraldusel
1535 - trükitakse Wanradt - Koelli katekismus, mis on esimene säilinud eestikeelne raamat

Renassansijastu, mis püüdles täiusliku vormikäsitluse, selguse ja harmoonia poole, vältas ligi kolm sajandit.

Kunstnikud hakkasid oma teoseid signeerima, sageli lisasid nad juurde ka teose valmimise aasta. Kasvas huvi kõige maise vastu. Kujurid uurisid põhjalikult inimese anatoomiat. Anatoomia tundmine ajendas neid looma ülitäpsete lihaste ja liigestega aktifiguure. Maalikunstnikke hakkas köitma realistlik ja looduslähedane käsitlusviis, toetuti kindlatele proportsiooni-reeglitele. Eeskuju võeti antiik-Rooma arhitekti Vitruviuse õpetusest. Vitruvius tõestas, et inimkeha võib paigutada täiuslikesse geomeetrilistesse vormidesse - ruutu ja ringi ( Vinci- Vitruviuse inimene). Kui kogu 15. sajandi vältel jäi kujutav kunst valdavalt religioosseks, siis kõrgrenessansi perioodil pakkus fantaasiaküllane antiikmütoloogia kunstnikele värskemat mõtlemisainet.
Maali tähtsaimaks uuenduseks kujunes perspektiiv - kauguspilt, ruumiliste esemete ja ruumi enese pildil kujutamine kolmemõõtmelisena. Et saavutada näilikku ruumilisust, kujutati kaugemaid esemeid väiksemaina kui lähemaid. Renessansiaegses maalikunstis kasutati ka värviperspektiivi. Leonardo da Vinci maalimisviisiks sai sfumaato-tehnika.
Paljud renessansiaja suured meistrid - näiteks Raffael, Giorgione - usaldasid maalide lõpetamise oma õpilastele ja abilistele. Maailmakuulsaks said kunstnikud Boticelli, Michelangelo, Tizian.


VIITED:

http://www.paideyg.ee/kunstiajalugu/kunstilugu/renessanss/sissejuhatus.htm#yla

http://portfoolio.varstukk.edu.ee/Renessanss/index.html