Neoimpressionism (ka puäntillism või divisionism) oli kunstivool 19. sajandi lõpul.
Ajalugu
Uue maalitehnika alusepanijaks peetakse Georges-Pierre Seurat'd. Stiil levis teistesse maadesse alates 1887. aastast ja leidis publikut põhiliselt tänu Paul Signac'i aktiivsele tegevusele ja tema 1899. aastal ilmunud raamatule Eugéne Delacroix'ist neoimpressionismini.
Neoimpressionistidele avaldasid mõju mitmed värvitaju käsitlevad teosed, näiteks keemik Michel-Eugène Chevreuli Värvide simultaankontrasti seadust (1839). Mõju avaldas ka Charles Blanc'i Joonistuskunsti grammatika, mis uuris, kuidas jooned sisendavad emotsioone.
Albert Dubois-Pillet, Georges-Pierre Seurat, Paul SiGnac ja Odilon Redon asutasid 1884. aastal Sõltumatute Kunstnike Seltsi, mis võimaldas ametlikust Salongist kõrvale jäädes vabalt oma teoseid eksponeerida.
Tunnused
Lõuend (või puitalus) valmistati hoolikalt ette. Maaliti aegamööda, kiht kihi haaval. Maaliti ääris, mis sulges kompositsiooni. Ka raam kaeti värvipunktidega. Klaasiga kaetavat teost üldjuhul ei lakitud.
Ainestik tuli tavaliselt igapäevaelust. Palju kujutati populaarseid meelelahutusi, nagu kohvikud, tsirkused ja kontsertid aga tehti ka maastikumaale.
Neoimpressionistide eesmärgiks oli valguse tõepärane kujutamine. Erinevalt impressionistidest huvitasid neid rohkem optilised efektid ja kompositsioon kui vahetu mulje edasiandmine.
Divisionism
Divisionism (prantsuse keeles diviser 'jaotama') on üks kahest neoimpressionistide kasutatud maalitehnikast.
Segamata värvitoone kanti alusele väikeste korrapäraste punktide, laikude või joontena. Taolise maalitehnika puhul säilib hästi värvide sära ja annab maalile kummalise väreluse.
Divisionistlikud neoimpressionistid olid näiteks: Georges-Pierre Seurat, Henri-Edmond Cross ja Giuseppe Pelizza da Volpedo.
Parim näide divisionistlikust maalist on "Pühapäeva pärastlõuna Grande-Jatte'i saarel".
Puäntillism
Lühikesed pintslitõmbed ehk punktid andsid tehnikale nimetuseks ka "puäntillism" (prantsuse keeles point 'punkt').
Puäntillistlikud neoimpressionistid olid näiteks: Albert Dubois-Pillet, Henri-Edmond Cross, Georges-Pierre Seurat ja Paul Signac.
Neoimpressionistlikke kunstnikke
* Charles Angard (1854–1926)
* Henri-Edmond Cross (1856–1910)
* Albert Dubois-Pillet (1846–1890)
* Maximilien Luce (1858–1941)
* Camille Pissarro (1830–1903)
* Georges-Pierre Seurat (1859–1891)
* Paul Signac (1863–1935)
* Théo van Rysselberghe (1862–1926)
* Giuseppe Pelizza da Volpedo (1868–1907)
http://et.wikipedia.org/wiki/Neoimpressionism
Georges Seurat(2. 12.1859 – 29.03.1891)
Georges Seurat
AKA Georges Pierre Seurat
Born: 2-Dec-1859
Birthplace: Paris, France
Died: 29-Mar-1891
Location of death: Paris, France
Cause of death: Infection
Remains: Buried, Cimetière du Père Lachaise, Paris, France
Gender: Male
Race or Ethnicity: White
Sexual orientation: Straight
Occupation: Painter
Nationality: France
Executive summary: A Sunday on La Grande Jatte
Father: Chrysostome-Antoine Seurat
Mother: Ernestine Faivre
Girlfriend: Madeline Knoblock
Son: Pierre-Georges Seurat (b. 6-Feb-1890, d. 1891)
University: École des Beaux-Arts
Sunday Afternoon on the Island of La Grande Jatte
Georges-Pierre Seurat, Jeune femme se poudrant
http://en.wikipedia.org/wiki/Georges_Seurat
Paul Signac ( 11.11.1863 - 15.08.1935 )
The Papal Palace, Avignon, 1900
Harbour at Marseilles, 1906
Le Port de la Rochelle