Ants Laikmaa:Poet Marie Under

MARIE UNDER

1883 - 1980

Marie Under oli eesti luuletaja, üks eesti suurimaid lüürikuid. Ta sündis 27. märtsil 1883. aastal Tallinnas. Õppis 1891- 1900 saksa tütarlastekoolis, töötas 1901- 1902 ajalehe ”Teataja” toimetuses. Abiellus 1902.a. K. Hackeriga ja asus elama Moskvasse. Naasnud 1905.a. Eestisse, tegutses kutselise kirjanikuna peamiselt Tallinnas. 1924.a. abiellus A. Adsoniga. Ta kuulus isiklikku tundeluulet viljelevasse “Siuru” rühmitusse ja saavutas luuletajamaine esikkoguga “Sonetid”. Ta oli Eesti Kirjanike Liidu asutajaliikmeid ning mitme kodu- ja välismaise organisatsiooni auliige. Aastast 1904 avaldas luuletusi ajakirjanduses. Esimestes värsikogudes “Sonetid” (1917), “Eelõitseng” ja “Sinine puri” (mõlemad 1918) avaneb Underi ere anne kujundiküllases armu- ja looduselamuste kujutamises. Filosoofilised mõtisklused elu valguse- ja varjupoole üle on iseloomulikud teostes “Lageda taeva all” (1930) ja “Kivi südamelt” (1935), pihtimuslik inimkannatuste teema ja sõjatraagika tõusevad esile humanismiideest kantud kogumikus “Mureliku suuga”. Marie Under põgenes 1944.a. Rootsi, töötas 1945- 1957 Stockholmis Drottningholmi teatrimuuseumis. Pagulasena Rootsis kirjutatud värssidest tundub valusat koduigatsust. M. Underi tähtsamad kogud on “Hääl varjust” ja ”Rõõm ühest ilusast päevast”. Under on eesti keelde tõlkinud “Valiku saksa uuemast lüürikast”, C. Baudelaire'i “Väikesed poeemid proosas”, M. Lermontovi “Valiku luuletusi” ning M. Maeterlincki, F. Grillparzeri jne. lavatekste. Tema kõrgetasemeline ballaadilooming sisaldub kogus “Õnnevarjutus”. 1681.a. ilmus Underi valikkogu “Mu süda laulab”. Marie Underi luulet on tõlgitud paljudesse keeltesse: vene, saksa, esperanto, inglise, prantsuse, rootsi, soome ja itaalia. Marie Under suri 25.septembril 1980. aastal Stockholmis. Ei saa öelda, et Marie Underi luule laad ja temaatika mulle eriti hingelähedased oleksid. Ent imetlen siiskiseda vitaalsust ja erootilisust ning julgust oma kirglikku tundemaailma välendada. Underi lüürilise luulekeele kaunidus on lausa lummav.

Luuletusi Underilt, mis minule enim meeldivad. Netist leitud.

Ekstaas


Ah!
Toredaim on elamine maine
ja vägev vere surematu püüd!
Mind võidab Rõõmu ihar, hõiskav hüüd!
Ma iial polnud kaaluv ega kaine.

Ju jalgel maas kui kähar vahulaine
mu kleidi valkjasroheline siid
ja kahisedes langevad kõik rüüd,
sest riidetult on siiski kaunim naine.

Miks lõhnab ka nii helgelt heliotroop?
Kas muutub täna minu elulugu?
Ah, mina olen juba seda sugu,

et iga meel mul iga ilu joob.
Nii ahnelt tühjendan ma elulaeka
kui surmamõistetu, kel vähe aega.

 

 



Sirelite aegu


All sirelpõõsa lillatavaid sarju
mu valge käsivars kui luige kael
nüüd püüab kobaraid, mis okste lael
loond loogeldes suurt värisevat varju.

Ja silmad niiskuvad: ei julge harju
nad iluga, liig raske minu vael -
ah, piki maja violetne pael,
seal pungi puhkemas kui suuri marju.

Ja tõstan säravamat safiirkrooni,
et see end juuste kullakuhja plehiks,
ma õite rasket küllust üle pää.

Taas tunnen tuksatavat noori sooni:
on nagu mind mu õtsev veri ehiks,
ah, elada on imeliselt hää!

 


On siiski kurb

 

On siiski kurb, et pärib surm
selle südame,
selle südame, täis joobumispuhke,
täis soovide sinisädelust - kuid ometi loobumisuhke.

On siiski kurb, et pärib surm selle südame
ja kõik tema laulmatud laulud -
Ah, nii kurb, nii kurb, et pärib surm

selle südame laulmatud laulud!

 

Marie Underist saab internetis lugeda:

http://www.kirmus.ee/erni/autor/eesti_fr.html  

http://www.ut.ee/verse/index.php?m=authors&aid=15

http://luuleleid.wordpress.com/tag/marie-under/